Tegevusnäitajad; 1) koostöös kolleegidega täiendkoolituste vajaduse väljaselgitamine
- koostöös kolleegidega ja täiendkoolituse õppejuhiga teeme iga koolitusperioodi lõpus kokkuvõtte koolitustest ja saadud tagasisidest ning õppijate uutest koolitussoovidest. Vastavalt nendele planeerime uue koolitusperioodi RKT koolitused. Lisaks võtame koolituste planeerimisel arvesse töötukassa tellimusi, ettevõtjate koolitusvajadusi, OSKA raportit ja Eesti elukestva arnegu strateegiat. Näide planeerimise protsessist.
- Vahel tellitakse erialaseid koolitusi väljastpoolt maja nt Eesti 100 pühendatud suupistete koolitus 2018 a. veebruaris Vormisis. Lisaks pakun ma välja tasulisi koolitusi. Nt planeerin selle aasta aprilli algul teha tasulise leivakursuse, kus õpetan muuhulgas Läänemaa keeduleiva valmistamist.
2) täiendkoolituste kavandamine lähtudes sihtrühmast ja koolituskavast, selleks asja- ja ajakohase koolitusmaterjali valimine ning õpikeskkonna kujundamine
- Kavandades täiendkoolitust on sihtrühmaga arvestatud koolituskava koostades. Näiteks töötukassa abikokkade koolituse puhul on sihtrühmaks töölt kaua eemal olnud isikud.
- Täiendkoolituse "Menüü koostamine ja kalkulatsioon" sihtrühmaks on turismi- ja toitlustus-teenindusettevõtetes töötavad kokad, samuti maa- ja taluturismiga tegelevad turismiettevõtjad ja toitlustajad ning teistes turismisfääris toitlustuses töötavad kokad, kes puutuvad kokku roogade hindade kalkuleerimise ja menüüde koostamisega (sh vanuses 50+).
- Sihtrühm määrab ära töötempo, õppe sisutiheduse ja jaotusmaterjali nt, kas ainult paberkandjal või ainult veebis või mõlemas. Nt töötute abikokkade koolitamisel kasutan rohkem abimaterjali ja töölehti, kui töötavate kokkade täiendkoolitusel, kes suudavad jooksvalt pabermaterjalile märkmeid teha.
- õppekeskkonnaks on minu koolituste puhul tavaliselt kaasajastatud õppeköök (praktilise toiduvalmistamise õppe jaoks) ja söögisaal hilisemaks degusteerimiseks või arvutiklass kalkulatsiooni õpetamise jaoks, kus igal õppijal on võimalus kasutada isklikku arvutit ja interneti keskkonda.
3) kavandatud täiendkoolituse läbiviimine, lähtudes õpi- või töökeskkonna eripärast, ohutusnõuetest ja õppijate eripärast
- Iga täiendkoolituse algul tutvustan ennast ja oma tegevusi. Viin läbi tutvustava vestluse koolitatavate vahel, et saada paremini tuttavaks ja lisaks saan teada senise kokkupuute koolitusteemaga ning õppija ootused ja soovid koolitusele. Tihti on koolitustel juba selliseid õppijaid, kes on enne minu koolitustel käinud ning nemad aitavad kohaneda uutel õppijatel koolituskeskkonna ja reeglitega. Selle läbi muutub õppiminine iga koolitava jaoks talle sobivaks ja meeldivaks.
- Koolituse alguses tutvustan koolituse eesmärki, õppekava ja väljundit. Toon välja koolituse tegevuskava.
- Valin iga koolituse läbiviimiseks, lähtuvalt õppijatest, sobiva tempo. Kuna minu koolitused on enamasti praktilise sisuga, vastan pidevalt jooksvatele küsimustele. Juhendan ja selgitan, näitlikustan ja demostreerin kogu koolituse kestel pidevalt. Lisaks vastan õppijate küsimustele, mis on tekkinud enne koolitusele tulemist ja annan erialast nõu vajadusel, lisaks peale koolituse lõppemist st inimesed võivad mulle helistada või kirjutada, kui neil on mingi toiduvalmistamisega või kalkuleerimisega seotud küsimus.
- Iga koolituse jaoks valmistan ette koolitusruumid, töövahendid ja toorained.
- Minu läbiviidud täiendkoolitused ja kursused.
4) õppijatelt tagasisde küsimine ettenähtud meetodil ja nendest järelduste tegemine
- Meie koolis on täiendkoolituste tagasiside küsimiseks ette nähtud kindel elektrooniline vorm. Näiteks väljavõte ühe koolituse tagasisidest.
- Iga kursuse lõpuks küsin õppijatel lisaks veel suulist tagasisidet ja ettepanekuid järgmiste koolituse teemade ja läbiviimise jaoks.
- Vastavalt sellele teen järgmine kord õppekavadesse muudatusi või koostan uusi õppekavasid soovitud teemadel.